Oli 1960. aasta tuisune jaanuaripäev, kui Elvasse saabus ENSV Kultuuriministeeriumi Kunstide Valitsuse vaneminspektor Helme Lipand, kes kohtus tollase keskkooli direktori Lembit Raidi ja linnajuhtidega. Jututeemaks Elvasse vabariigi 20nda laste-muusikakooli avamise võimalused. Möödusid kuud täis ootusi ja teadmatust, kuni ENSV Kultuuriministri käskkirjaga nr. 316, 2. augustist 1960 otsustati asutada Elva Laste-muusikakool. Vastse kooli direktoriks määrati kultuuriministri käskkirjaga Virve Vääri, kelle 1967. aastal vahetas välja Kalju Kenner. Kultuuriministeeriumi poolt paika pandud õpilaskvoodi alusel võeti vastu 55 õpilast. Nii oligi täitunud elvalaste ammune unistus- oma muusikakool.
14. sept toimus tollase Elva Keskkooli Tartu mnt maja saalis Elva Laste-muusikakooli avaaktus. Õppetööd alustas 29 klaveri, 13 akordioni, 6 viiuli, 2 tšello ja 6 trompeti õpilast. Kooli esimesteks õpetajateks said Viive George (akordion), Silvia Lindmäe (solfedžo ja akordion) , Kalju Kenner (trompet ja tšello), Aita Puusta – Maac (klaver), Mai Lang – Toode (klaver), Kirsti Meelandi – Kivikink (klaver), Virve Vääri (viiul), Katja Petuhhova (klaver), Evi Ostrak (kontsertmeister).
Õppetööd alustati Elva Keskkooli bilansis olevas Kalda 11 hoones, kus seni oli olnud vene õppekeelega kool. Majas oli ahiküte, ruumid läbikäidavad, puudus veevärk ja kanalisatsioon. Muusikakooli kasutada oli esimesel aastal kõigest kaks ruumi. Solfedžo tunnid toimusid keskkooli aulas lava peale improviseeritud “klassiruumis“, kus laudade aset täitsid toolid. Kuna kooli sünd langes aega, kus oli veel olemas Elva rajoon, töötas Kalda 11 majas ka tollane Elva rajooni ALMAVÜ, kes heast tahtest andis ühe ruumi muusikakoolile juurde. Maja teiselt korruselt sai muusikakool kasutamiseks veel 2 keskkoolile kuuluvat klassiruumi. Ja nii oli teisel õppeaastal muusikakoolil kasutada Kalda 11 majas juba viis ruumi, kõik kahjuks läbikäidavad.
Pisut päikest seni hallisegusesse taevasse sigines 1965. a kevadel, kui Tartu rajooni TSN TK otsusega nr 42, 09. aprillist anti terve maja Elva Laste-muusikakooli bilanssi. Nüüd lõpuks oli koolil täiesti oma maja ja võis mõelda selle ümberehitamisele muusikakooli vajadusi silmas pidades. 1967. aastal võetigi maja Tartu rajooni kapitaalehituste plaani ja 26. veebruaril 1968. aastal tõmmati üles esimene põrandalaud kooli põrandast, tähistamaks kapitaalremondi algust. Koolile andsid remondi perioodil peavarju kodulinna vastutulelikud asutused-ettevõtted: metsamajand, võitööstus, kultuurimaja, koduloomuuseum, linna täitevkomitee. Remont kippus venima ja nii juhtuski, et alles 1969. a viimaseks õppeveerandiks sai ehitus niikaugele, et kool võis sisse kolida. Vastremonditud maja oli tolle aja kohta igati uhke ja kaasaegne. Selles majas töötame me väikeste ümberkorraldustega tänini…