Tuntud ja tunnustatud pianisti, EMTA klaveri vanemlektori Sten Lassmanni klaveriõhtu on pühendatud Heino Elleri klaveriloomingu tippteostele, millega ta tähistab oma pikaajalise loomingulise töö valmimist. 2023 aastal Londonis ilmunud albumiga Heino Eller Complete Piano Music, Volume 9 jõudis lõpule Heino Elleri klaverimuusika esmakordse terviksalvestuse projekt, mille jooksul on plaadifirma Toccata Classics kaubamärgi alt vahemikus 2011-2023 välja antud kõik helilooja 206 teost klaverile, kogupikkusega ligi kümme tundi. Lassmanni töö Elleriga algas Londonis 2008 aastal ning oli ka tema Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias 2013 a. kaitstud doktoritöö teemaks.
Heino Elleri klaverilooming on Mart Saare koorilaulude ning Eduard Tubina sümfooniate kõrval kaalukaim osa rahvusliku helikunsti varamus, ning Lassmanni tervikkäsitlus Elleri klaveriloomingust on läbi aegade kõige mahukam Eesti muusika salvestusprojekt. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja kirjutas klaverimuusikat kogu elu vältel, alates esimestest katsetustest Peterburis 1909 a. paiku kuni 1960te aastate teise pooleni, mil Ellerist oli saanud armastatud vanameister ning mitme heliloojate põlvkonna vaimne isa. Elleri klaverilooming on ka sisult üüratult rikas, ning selle hulka kuuluvad muuseas ka kogu Eesti klassikalise muusika tuntuim teos “Kodumaine viis” ning kodumaise klaverimuusika sümbolteos “Kellad”.
Käesolev kontsert toob kuulaja ette koondportree Heino Elleri klaveriloomingust: kavas on esindatud kõik tähtsaimad stiilisuunad Elleri muusikas, alates kõrgmodernismist kuni Tuljaku parafraasini, ning žanrid alates miniatuursetest prelüüdidest kuni loomingut kokku võtvate klaverisonaatideni.
Kava:
“Liblikas” (1935)
“Muusikaline hetk” fis-moll (1915)
“Fauni tants” (1917)
“Karjase laul” (1917)
“Põhjala neid” (1919)
Prelüüdid, II vihik (1920)
Klaverisonaat nr. 2 (1939-40)
VAHEAEG
Eesti süit (1946)
“Episood revolutsiooniajast” (1917)
Klaverisonaat nr. 4 (1957-58)
“Eesti tants” (1934)